Karesaba agaami pidamisest (Stellagama/Laudakia stellio)

Üldist

Stellagama stellio’d on ülimalt huvitavad ja erilised terraariumiloomad. Nad on väga aktiivsed ja kiired sisalikud. Pidades terraariumis rohkem kui ühte looma, võib jälgida nende pidevat omavahelist suhtlust, territooriumi- ja pulmatantse. S. stelliod jagunevad mitmeks alamliigiks. Enamus alamliike on võimelised omavahel järglasi saama ja selle tulemusel on tänapäeva terraariumites väga palju erinevaid hübriide ja värvivariatsioone. Enamasti on nende sisalike põhivärviks pruun või hall. Sellele lisanduvad valged, sinised, kollased, oranzid ja isegi roosakad laigud, täpid või toonid. Inimese suhtes on nad rahumeelsed ja pigem kartlikud. Hea kasvatamise puhul võib neist kasvada ka süleloom. Nad on mõistliku suurusega (~30cm) ja seega kergesti käsitletavad.

Majutamine

Mida suurem terraarium, seda rohkem loomi võib sinna majutada. Kuigi kirjanduse andmed terraariumi osas on väga varieeruvad ja soovitused mitmesugused võin oma kogemusest pakkuda, et miinimum terraariumi suurus ühe looma puhul võiks olla 60cm x 40cm x 40cm.
Rühma jaoks oleks kindlasti vaja suuremat terraariumit. Isiklik kogemus on näidanud, et väiksemas terraariumis, millel on ainult üks läbipaistev sein, käituvad loomad inimese suhtes rahulikumalt. Samas suuremas terraariumis toimub rohkem tegevust. Terrariumi suurusel maksimum piire ei ole. Välismaal (soojema kliima puhul) peetakse neid loomi ka kasvuhoonetes. Rühma kokkupanemisel tuleks arvestada, et kahte isast koos pidada ei saa. Ühe isase kohta võiks olla 1-3 emast looma. Samasoolised loomad elavad enamuse ajast rahulikult, kuid paljunemise perioodil võib ette tulla ka veriseid kaklusi.
Terrarium peaks olema kuiv, rohkete kivide, okste ja peidupaikadega. Dekoratsioonina võib kasutada ka kuivust taluvaid mittemürgiseid ja okasteta taimi, kuid tuleb arvestada, et kõik millest jagu saadakse, süüakse ka ära. Allapanuks sobib liiv, suured kivid aga ka terrariumivaip või salfrätik. Loomadele tuleks võimaldada ronimist terraariumi seintel.

Valgustus ja soojendus

Kuna tegemist on päevase aktiivsusega loomadega, peaks valgustus olema tugev. Kohustuslik on UVB kiirgusega lamp UVB sisaldusega 5.0 – 10.0. Soojenduseks võib kasutada tavalist lambipirni, mis annab lisaks soojusele ka valgust aga ka loomapoodides müüdavaid spets soojenduslampe. Soovi korral võib kasutada ka lisavalgustust.
Temperatuur soojenduslambi all võiks olla 35-45C. Soojenduslambist kõige kaugemas terraariumiotsas 20-25C.

Söötmine

Karesaba agaamid ei ole söögi suhtes kuigi valiv ja on üldiselt hea isuga loom. Põhitoiduna tuleks anda putukaid (prussakad, kilgid, kärbsed, rohutirtsud, jahuussid jne). Lisaks tuleks pakkuda mitmesugust taimset toitu. Hästi süüakse erinevaid salateid (roheline, rooma salat), hiina kapsast, võilillelehti ja palju muud söödavat rohelust. Vähestes kogustes võib pakkuda riivporgandit ja puuvilju.

Tervis

Põhiline terviseprobleem, mis sisalikke terraariumitingimustes ohustab, on kaltsiumipuudusest tulenev rahhiit. Samuti esineb veel teistegi ainete puudusi, kuid neid on väga raske diagnoosida. Esimeseks märgiks ainetepuudusest on veider käitumine, liiva(ja teiste mittesöödavate asjade) söömine, hiljem ka kõverdunud luud. Neid probleeme on võimalik vältida võimaldades sisalikele mitmekesist toitu, kaltsiumi-ja vitamiinilisandeid ja UVB-lampi.
Teiseks ohuks on stress. Kui märkate, et sisalik on muutunud tumedaks, peidab ennast või keeldub söögist kauem kui nädala-kaks, on aeg tema pidamistingimused kriitilise pilguga üle vaadata. Tuleks kontrollida temperatuure, peidukohtade olemasolu ja UVB lambi vanust (Pirn tuleks välja vahetada mitte harvem kui kord aastas). Kui vead on kõrvaldatud, tuleks stressis looma võimalikult vähe häirida. Terraariumi läheduses tuleks viibida ainult toitmise ajal, samuti ei tohiks sisalikku siis kätte võtta.
Sisalikel võib esineda ka parasiite.

Video noortest agaamidest söömas